Korralik suuhügieen aitab ennetada gingiviiti (igemepõletikku), parodontiiti (hamba kinnituskudede põletikku) ja hambakaariest. Hambakattu on võimalik eemaldada nii mehhaaniliselt kui keemiliselt, tehes seda kas iseseisvalt kodus (hommikune ja õhtune hambapesu) või professionaalselt hambaarsti või suuhügienisti vastuvõtul. Professionaalseks profülaktikaks kasutatakse poleerimist spetsiaalsete kummiotsikutega, ladestuste ja hambakivi eemaldamist küretaaži või ultraheliseadmete abil. Et need protseduurid on küllalt töö- ja ajamahukad, otsitakse pidevalt uusi ja tõhusamaid meetodeid hambakatu eemaldamiseks, mis oleks ühtlasi hammast säästvamad ja patsiendile mugavamad.
Hammaste soodapesu peetakse turvaliseks ja mõningatel juhtudel isegi parimaks meetodiks pigmendi ja hambakatu eemaldamisel hammaste pindadelt ning see on üha laialdasemalt leviv teenus hambaravikabinettides. Pärast esimeste soodapesu-seadmete turule tulekut Ameerikas 1970. aastatel, on arvukad teaduslikud uuringud tõestanud selle meetodi tõhusust, ohutust ja kasutusmugavust.
Hammaste soodapesu on protseduur, kus spetsiaalse seadme abil juhitakse hamba pinnale suruõhu ja vee juga, milles sisalduvad naatriumvesinikkarbonaadi (sooda) graanulid. Kasutatava vee temperatuur jääb seejuures 37 kraadi juurde. See juga eemaldab pigmendi, hambakatu ning hammaste vahele kinni jäänud toiduosakesed.
Et see on mõningal määral ka kosmeetiline protseduur, siis huvitab see enamasti patsiente, kes on suured tee- ja kohvisõbrad või suitsetajad. Suureks abiks on see breketravi saavatele patsientidele tagamaks tõhusamat suuhügieeni, mis breketite tõttu on raskendatud. Soodapesu kasutamiseks võib olla ka muid näidustusi (nt kloorheksidiini-loputustest tingitud hambavärvi muutus), kuid sellistel juhtudel määrab soodapesu vajalikkuse hambaarst.
Soodapesu ei ole valus protseduur, kuid võib osadele patsientidele olla pisut ebameeldiv. Hammaste soodapesu ei võta tavaliselt aega enam kui pool tundi. Pärast protseduuri peaks patsient 24 tunni jooksul vältima pigmendirikaste toitainete (must kohv, tee, punane vein jt), tsitruseliste ja muude happeliste toitude, samuti gaseeritud jookide tarbimist. Suitsetajad peaksid sama aja vältel piirama suitsetamist.
Soodapesu võib teha kõikidele inimestele, kuid mitte sagedamini kui 2 korda aastas. Tegu on küll suhteliselt hammast säästva protseduuriga, kuid liigsagedasel kasutamisel võib ta siiski mõningal määral hambavaapa kahjustada. Soodapesu ei tehta lastele, hingamisteede-, neeru- ja metaboolsete haigustega patsientidele ning patsientidele, kellele on määratud naatriumivaene dieet. Hambatäidised ja muud suust mitte-eemaldatavad proteetilised tööd ei ole soodapesu puhul vastunäidustuseks, kuivõrd hambaarst oskab vältida nende kahjustamist protseduuri käigus.
Kontaktläätsede kandjad peaksid arvestama, et visiidile minnes ei tohiks läätsesid kanda, vältimaks soodaosakeste võimalikku sattumist silma ja läätse vahele.
Kuigi soodapesu tundub mugav viis, kuidas hambad põhjalikult puhtaks saada, ei asenda see siiski igapäevast korralikku hambapesu. Meeles tuleks ka pidada, et soodapesuga ei ole võimalik eemaldada hambakivi ning tegemist ei ole hammaste valgendamisega – tegu on siiski vaid hammaste puhastamisega pigmendist ja katust. Pigmendi eemaldamise käigus taastatakse hammaste naturaalne toon, mis mõningatel juhtudel annab nö „valgendamise“ efekti.
Dr Kristo Ivanov
Nordic Hambakliinikute peaarst
SA TÜK Stomatoloogia kliinik, arst-õppejõud hambaravi erialal
Tallinna Tervishoiukõrgkool, lektor