Aeg on jõudnud sinnamaale ka Eestis, kus patsientide ootused hambaravile on üha kasvanud. Õnneks – ja ka hambaarstide rõõmuks – on möödanikuks saanud ajad, kus moeröögatuseks olid esihammaste kuld- ja stantskroonid (metallkroonid K.I.).
“LAV, Kaplinnas on kombeks inimesel eemaldada oma esihambad.”
See kõik oli aja ja mõjutuste märk, mis käis kaasas slaavlaste suurenenud invasiooniga Euroopa kultuuriruumi. Ka praegu leidub maailmas hulganisti piirkondi, kus ilust on erinevatel rahvastikurühmadel isemoodi arusaam. Seda võib olla meil raske mõista, kuid kes oleme meie, et hukkamõista. Üheks selliseks piirkonnaks on LAV, Kaplinn, kus hammastest ja sellega kaasnevatest omamoodi „ilu-traditsioonidest“ on saanud põlvkondade pikkune traditsioon.
Nimelt on kombeks seal inimestel lasta eemaldada oma esihambaid. Põhjuseid, miks seda tehakse on mitmeid: mõni väidab, et nt tema vanaisa, kes oli kalur, sai esihammaste eemaldamise tagajärjel merel valjemini vilistada; teised toovad põhjuseks, et suudlemine esihammasteta on köitvam; kolmandad väidavad, et nende naeratus on esihammasteta ilusam. Siinkohal tsiteerin Kaplinna elanikku, olgu ta siinkohal nimetatud Mr. X-na :“ Ma arvan, et mul on palju ilusam naeratus ilma esihammasteta. Ma lasin need eemaldada aasta tagasi. Mu sõbrad ja perekond lasid samuti need eemaldada, nende naeratus on nüüd palju kenam. Ma sooviksin vähemalt ühte kuldhammast endale, kuid see on mu jaoks liiga kallis hetkel.“
Eesti ja eestlased on oma ilumeelelt õnneks konservatiivsemad ning eelpool toodud ekstreemsusi mitte hindavad. Pigem soovitakse, et hambad näeksid välja võimalikult loomutruud. Meie õnneks on Eesti arstidel ja hambatehnikutel kasutada kõik kaasaegseimad materjalid ja oskused olemas, et pakkuda kliendile võimalikult head tulemust.
“Eesti arstidel ja hambatehnikutel kasutada kõik kaasaegseimad materjalid ja tehnikad”
Põhjuseid, miks hambaarsti juurde pöördutakse on hulgim, kuid eeskätt asetan selles artiklis põhirõhu just olukordadele, kus patsient tuleb arsti juurde sooviga muuta oma naeratus kenamaks, säravamaks ja tervemaks. Arstidena peame me muidugi tagama alati lisaks esteetikale ka funktsionaalsuse, seega ka siin on alati oma piirangud ja reeglid, millest peame kinni pidama. Näiteks ei ole harvad juhused, kus patsient, saabudes vastuvõtule, loodab saada endale nt telerist nähtud Ameerika filmistaaridele sarnast naeratust ja seda kõike võimalikult lühikese ajaga. Alati ei ole aga kiirustamine suurte ootuste puhul õigustatud.
Murdumas on müüt, et breketid on mõeldud vaid teismelistele
Kolmas valdkond, mida Eestis õnneks üha rohkem kasutatakse, on ortodontiline ravi ehk siis hammaste ritta sättimine breketitega. Üha enam on murdumas müüt, et breketid on mõeldud ainult teismelistele. Minu enda patsientide seas on mitmeid tuntud avalikuelu tegelasi, kelle järkjärguline muutumine on toimunud üldsuse silme eest varjatult, kuna breketeid ehk hambaklambreid on tänapäeval võimalik hammastele asetada ka nii, et need jäävad nähtamatuks – kas siis valged keraamilised, hamba värvi, breketid või teise variandina hammaste tagapinnale kinnitatavad hambaklambrid.
Hambumusanomaaliate korrigeerimisega tegelevad ortodondid, kes on saanud spetsiaalse väljaõppe hambaarstiteaduse kraadi omandamise järgselt, olles läbinud 3 aastase väljaõppe. Miks sellist võimalust on vaja kasutada mõningatel juhtudel? Aga näiteks sellepärast, et kui hammaste kalle on väga suur, siis hamba lihvimisel krooni alla, on kalde vähendamiseks vaja mõnikord hammas eelnevalt suretada ehk juureravida. Kui ortodont on andnud hammastele õige kalde, võib suretamise vajadus puududa ning osadel juhtudel on patsiendid ravi tulemusega nii rahul, et kroonimise vajadus puudub sootuks.
“Nordic Hambakliinikus töötavad nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tervishoiukõrgkoolis õppejõududena tegutsevad arstid kui ka erialaselt spetsialiseerunud hambaravispetsialistid.”
Vastav teema on väga mahukas ning tuua lugejani kõiki detaile on ilmvõimatu. Eks ongi ju iga patsient eraldi indiviid ning ravile lähenemine ei käi alati raamatureeglite järgi. Meie kliinikutes töötavad nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tervishoiukõrgkoolis õppejõududena tegutsevad arstid kui ka erialaselt spetsialiseerunud hambaravispetsialistid, kelle omavahelises tihedas koostöös antakse endast parim, et saavutada patsienti maksimaalselt rahuldav lõpptulemus. Oluline on, et patsient ja arst mõistaksid teineteist algusest lõpuni, sest mõnikord on patsientide ootused väga kõrged ning alati ei pruugigi olla võimalik 70 aastasele patsiendile kinkida ka parima tahtmise juures 20 aastase naeratust. Kuid üldjuhul võime öelda, et tänapäevaste vahenditega on võimalik saavutada tulemust, mis on igati võrreldav ka mujal maailmas pakutava raviga.
Seega, kui kõik ravietapid on vajadusel eelnevalt korrektselt läbiviidud, siis võib lõpptulemus välja näha ka sinu suus nii, nagu allpool:
54 a meespatsient, kellel olid vanadest lekkivatest täidistest ehk plommidest tekkinud hammastesse uuesti kaariesekahjustused ehk augud. Samuti oli tegemistigemeprobleemidega. Meie arstid viisid läbi interdistsiplinaarse ravi antud patsiendil ning juuresoleval pildil on näha patsiendi olukord enne raviga alustamist ning pärast ravi lõpetamist. Erinevaid ravi etappe teostasid: dr. Kristo Ivanov, dr. Pille Hindrichson, dr. Juri Beljakov.
Millised protseduurid eelnevad esteetilisele kroonimisele?
Variante on erinevaid ja arstina võin öelda, et selliseid „ideaalseid patsiente“, kelle soovide täitmisele saame asuda koheselt, st alustame hammaste ettevalmistusega kroonimiseks koheselt pärast raviplaani koostamist, on kaks kümnest. Miks nii? Nimelt ei ole õige alustada kroonimisega kunagi enne seda, kui patsiendil on kontrolli alla saadud igemehaigused, eemaldatud hambakivi ning selle lihtsa reegli vastu paraku ollakse kerge eksima. Minu põhjendus sellele on lihtne – kes meist tahaks rajada endale ilusat, seejuures kulukat elamist lagunevale vundamendile? Just nii on ka hammastega ja hambaid ümbritsevate kudedega (igemed ja lõualuu). Enne tuleb remontida vundament ning alles siis alustame ülesehitusega.
“Ei ole õige alustada kroonimisega kunagi enne seda, kui patsiendil on kontrolli alla saadud igemehaigused”
Igemeravi on aga tihti aeganõudev ning vajab ajas jälgimist. See aga ei ole alati patsientidele meeltmööda, kuna soovitakse kohest ja kiiret muutumist, saamata aru eelneva ravi vajalikkusest tulevase töö pikaealisuse seisukohalt. Nimelt, tõsise kroonilise igemehaigusega patsiendi ravi koosnebenamasti 2-4 visiidist, kus hambakivi ei eemaldata mitte ainult silmaga nähtavatel hambapindadelt, vaid vaja on põhjalikku ladestuste eemaldamist ka igemepiiri alt, sest just seal tegutsevad kõige kurjakuulutavamad pisilased, kelle vilka elutegevuse käigus on igemed ja lõualuu pideva rünnaku all.
Eduka ravitulemuse saavutamiseks on vajalik osadel juhtudel rakendada ka antibakteriaalset ravi tabletikuuri näol. Miks? Sest mitte ükski arst ei ole võimeline igemetaskust baktereidmehaaniliselt eemaldama. Nüüd, kui meil peaks olema ravitoolis patsient, kelle immuunsüsteem ei saa isejärelejäänud bakterite „hävitamisega“ hakkama, on vaja nendele pisilastele lõpliku löögi andmiseks kasutadaantibiootikume. Sellise ravi efektiivsuse tõestas ära minu väga hea kolleeg, tunnustatud igemeravi eriarst dr. Ene Renate Pähkla, kes eelmisel aastal kaitses arstiteaduskonna nõukogu ees oma doktorikraadi just sama temaatikat käsitledes.
“Igemeravi edukuse võti peitub enim just kahe osapoole, arsti ja patsiendi, edukas ja kohusetundlikus koostöös.”
Nüüd, kui arstipoolne töö on ära tehtud, ei ole kogu lugu sugugi lõppenud. Ideaalis jääb patsient jälgimisele kuueks kuuks, kus igakuiselt külastatakse oma raviarsti, jälgimaks ravi edukust ja püsivust. Ning siinkohal on arstist suurem roll püsiva tulemuse saavutamiseks juba patsiendil, sest õigetes ja korrektsetes hügieenivõtetes peitub eduka ravi saladus. Nimelt, kui patsient hammaste eest korralikult arsti ettekirjutuste järgi ei hoolitse, on bakterite kiht kergesti taas igemepiiriletekkima ning ravi ei pruugi vilja kanda. Seega igemeravi edukuse võti peitub enim just kahe osapoole, arsti ja patsiendi, edukas ja kohusetundlikus koostöös. Eestistegelevad igemeraviga, nagu mujalgi maailmas, sellele erialale spetsialiseerunud igemeravi eriarstid ehk parodontoloogid.
Teine valdkond, millele alati tuleb tähelepanu pöörata on juurealuste võimalike põletike olemasolu ja nendele likvideerimine enne kroonide asetamist. Selle diagnoosimiseks laseb raviarst teha patsiendi hammastest röntgenülesvõtte. Patsiendid peavad arvestama võimalusega, et algselt krooni alla lihvitud elus hammas võib aja jooksul nö surra ning sellisel juhul võib tekkida kroonitud hamba juure alla põletik. Siin ei ole paslik otsida süüdlasi, kuna iga inimese hambad võivad erinevalt käituda. Oluline on mõista, et see ei tähenda kohe seda, et kogu töö kuulub mahakandmisele, sest juureravi saab vajadusel teha ka luues juurdepääs juurekanalile läbihambale asetatud krooni.
Dr Kristo Ivanov
Nordic Hambakliinikute peaarst
SA TÜK Stomatoloogia kliinik, arst-õppejõud hambaravi erialal
Tallinna Tervishoiukõrgkool lektor
