Valged hambad ja kena naeratus on alati olnud nooruse ja ilu võrdkujuks. Sellepärast on hammaste valgendamisest palju räägitud. Viimasel ajal on ka Euroopa hambaarstid hakanud rohkem tegelema valgendusega, sest hammaste valgendamise materjalid on nüüd sobilikumad ja ohutumad kui ei kunagi varem. Tänu nüüdisaegsele hambaravile ei pea loomulikke kahjustunud hambaid kohe eemaldama, vaid need püsivad suus kauem, võimalik, et isegi kuni elu lõpuni. Paraku ei saa aga vältida hammaste tumenemist. Joogid, söögid, keskkond, vesi, ravimid ja hambaravi pargivad ning tumendavad hambakude.
Kuidas vanasti hambaid valgendati?
Kuigi hammaste valgendamine tundub olevat moodsa maailma protseduur, on sellel tegelikult väga pikk ajalugu. Muistsed egiptlased kasutasid hammaste pleegitamiseks veiniäädikat ja vanad roomlased uriini. 18. sajandil, kui hammaste eest hoolitsemine oli habemeajaja kohustus, kasutati heledama ja läikivama pinna saamiseks hammaste lihvimist ja lämmastikhappega poleerimist. Tavaliselt tekkis selle tagajärjel rohkelt kaariest ja pulbi (ehk hambanärvi) kahjustuse tõttu hakkas hammas valutama ning kogu ettevõtmine lõppes pahatihti hoopis hamba kaotusega.
Esimene kirjalik õpetus professionaalidele devitaalsete (ehk juureravitud) hammaste valgendamiseks ilmus 19. sajandi teises pooles. Pleegitamiseks soovitati siis kasutada klooritud lupja.
Kuidas ja mille abil tänapäeval hambaid valgendatakse?
Tänapäeval on hammaste valgendamiseks väga palju turvalisi võimalusi ja mugavaid vahendeid, kuigi ükski neist ei kingi 100% säravat naeratust. Peab teadma, et Hollywoodi-naeratuse saamiseks ainult valgendusest ei piisa. Olulised on ka ilus hambumus ja terved hambad. Kasulik on teada sedagi, et ravitud hambad muutuvad valgemaks teistmoodi kui terved hambad. Kroonid, proteesid ja täidised ei muuda pleegitamisel värvi. Samuti võib juhtuda, et hammaste loomulik värv on juba piisavalt valge ning seepärast ei anna valgendus nähtavat tulemust. Enne hammaste valgendamist oleks mõistlik oma hambaarstiga nõu pidada ja vaadata, millised ootused-lootused on realistlikud.
Meie päevil on populaarseim valgendusgeeli komponent vesinikperoksiid (H2O2) ja valgendusmehhanism oksüdeerumisreaktsioon, mille käigus vabanevad vabad radikaalid, mis reageerivad hambapinnal orgaaniliste ühenditega. Selle tulemusel tekivad lühikesed ahelalised molekulid, millel on erinevad optilised omadused. Tulemuseks on silmanähtavalt valgemad hambad.
Hammaste valgendamine jaguneb välimiseks, sisemiseks ja kombineeritud valgenduseks. Välimist valgendust ehk hamba välispinna valgendust tehakse hambaravitoolis. Hamba pinnale asetatakse valgendusgeel ja seda aktiveeritakse erinevate valgusallikatega (nt laserid, LED-lamp või plasmalamp). See on ühekordne protseduur, mis kestab üks-kaks tundi.
Hambaid saab valgendada ka kodus. Selleks kasutatakse eelnevalt spetsiaalselt valmistatud valgenduskapesid, kuhu asetatakse valgendusgeel. Kaped jäävad patsiendile alles ja ta võib neid hiljem kodus mitu korda uuesti kasutada.
Hamba sisemine valgendus on mõeldud ravitud hammastele. Sisemise valgenduse puhul viiakse valgendusgeel hambaauku ja kaetakse ajutise täidisega, kuni on saavutatud soovitud tulemus. Seejärel geel eemaldatakse ja hammas saab uue täidise.
Vahel on vaja valgendamisel kasutada ka kombineeritud meetodeid. Seda juhul, kui hambareas on nii terved kui ka ravitud hambad.
Mis võib hammaste valgendamisega kaasneda?
Kahjuks tuleb vahel ilu nimel veidi ka kannatada. Valgenduse puhul võivad hambad protseduuri ajal või pärast seda muutuda tundlikuks. Tavaliselt ei sega see igapäevast elu ja mõne aja möödudes tundlikkus kaob. Võib ka juhtuda, et valgendusgeeli on kasutatud kaariesest rikutud või eelnevalt kahjustunud hambakoe peal ning siis võivad tekkida pöördumatud kahjustused. Seepärast on soovitatav eelnevalt hambaarstiga nõu pidada. Tähelepanelik peaks olema ka valgenduskapede kasutamisel, et geel ei satuks igemele ja ei tekiks selle ravimatuid kahjustusi.
Niisiis, tänapäeval on hammaste valgendamine lihtne ja kiire viis oma naeratust värskendada. Selleks on palju mugavaid võimalusi. Kuigi hammaste valgendus on turvaline protseduur, tasub siiski eelnevalt hambaarstiga nõu pidada, et vältida pettumusi ja/või suukudede kahjustusi.
Dr. Kristo Ivanov
Nordic Hambakliinikute peaarst
SA TÜK Stomatoloogia kliinik, arst-õppejõud hambaravi erialal
Tallinna Tervishoiukõrgkool, lektor