Eesti Hambaarstide Liidu (EHL) üheks ettepanekuks haigekassale on taastada iga-aastane hambaravihüvitis, kuid rõhk peaks seejuures olema eelkõige haigusi ennetavate protseduuride rahastamisel.
Haigekassa analüüsib praegu teiste Euroopa riikide praktikale tuginedes hambaravi ja ennetuse tõhustamise võimalusi. Üheks küsimusi tekitavaks teemaks on seejuures hambaravihüvitis, mille saajate ring 2009. aasta 1. jaanuarist masuga seoses oluliselt vähenes. Et võimalike muudatuste mõju analüüs alles käib, ei ole aga haigekassa hüvitise taastamise kohta veel midagi konkreetset öelnud.
Haigekassa juhatuse esimehe Tanel Rossi sõnul ei tooks hüvitise taastamine tõenäoliselt kaasa vajalikku muutust tervisekäitumises suuhügieeni osas ning vajalik oleks terviklik lähenemine hambaravi korraldusele.
Möödunud reedel arutas võimalikke ettepanekud hambaravi rahastuse muudatuseks ka EHL. «Tehniliselt kõige lihtsam oleks taastada iga-aastane hambaravihüvitis. Tõenäoliselt jääks tänasel päeval «mõistlik»hüvitise määr 50 kuni 150 euro vahele. Siit järgmine loogiline küsimus on: mida võiks hüvitise eest saada ehk milliste konkreetsete raviprotseduuride eest haigekassa tasuks?» rääkis liidu president Marek Vink.
Profülaktiliste protseduuride rahastamine
Tema sõnul oleks enamiku inimeste puhul optimaalne kaardistada kord aastas suu terviseseisund, mille juurde kuulub ka (panoraam)röntgenpildi ülesvõtmine. «Dokumenteerida tuleks suutervisevaenulikud harjumused ja motiveerida-nõustada patsienti oma tervise eest hoolt kandma,» lisas arst.
Vink meenutas, et kaariesehaiguse kontrolli all hoidmiseks on kõige tähtsam hambasõbralikult toituda.«Haigekassa võiks tasuda profülaktilise fluoriidteraapia ehk hammaste fluoriidlakiga katmise eest, mis on teaduslikult tõendatud tõhus abinõu kaariesekahjustuste ärahoidmisel.»
Igemehaiguste ärahoidmiseks tuleb hambaid kodus õigesti puhastada. Ent hädavajalik meede on tohtri sõnul ka hammaste professionaalne puhastamine ja hambakivi eemaldamine, mille eest võiks tasuda haigekassa.
EHLi meelest peaks haigekassa tasuma ka tervisele ohtlike põletikus hammaste eemaldamise eest, sest suupiirkonna põletik kahjustab kõiki elutähtsaid organeid.
«Selles valguses on muidugi tähtis ravida ja kontrolli all hoida ka hamba tugikudede põletik, sest parodontiidi näol on tegemist peopesa suuruse veritseva mädase haavaga, mis tervet organismi lakkamatult kurnab ja muu hulgas eluohtlikke südame-veresoonkonna haigusi põhjustab.
Restoratiivse ravi eest tasumine võib haigekassale esialgu üle jõu käia, sest lagunenud hammaste«kordategemise» maksumus võib ulatuda päris mitme tuhande euroni,» märkis Vink.
Pensionäril aitaks aga hambaarsti külastuse kulu liidu hinnnangul leevendada haigekassa luba kasutada proteesihüvitiseks ettenähtud summat ka hambaravi protseduuride jaoks.
Tervete hammastega põlvkond
«EHL on jätkuvalt veendunud, et õige on panustada tervete hammastega põvkonna üles kasvatamisele. Meediaga koostöös tuleb saavutada üldrahvalik arusaam, et kõik inimesed on võimelised oma hambad tervetena hoidma kogu elukaare vältel. Selleks tuleb aru saada haiguse olemusest ehk tõsta elanikkonna terviseteadlikkust, et inimene oskaks hambasõbralikult käitudes haiguse põhjusi kontrollida,» rääkis hambaarst.
Et eelkooliealine laps on tõenäoliselt kõige vastuvõtlikum omandama õigeid hoiakuid, tuleks süsteemse terviseedendusliku tegevusega liidu hinnangul alustada juba lapseootel emadest ja jätkata nii lasteaias kui koolis suuterviseõpetusega, mis lõimitaks eakohaselt teiste õppeainetega.
«Ka EHL on mures olukorra pärast, et lapsevanem või hooldaja ei suuna kuni 19-aastast last aastas kordagi hambaarsti juurde kontrollvisiidile. Lahenduseks pakub EHL, et näiteks lapsetoetuse vms väljamaksmine oleks seotud hambaarsti profülaktilise visiidiga.»
Ühe ideena oli reedese EHLi juhatuse koosoleku laual Vingi sõnul ka mõte luua võimaliku maksusoodustusega suutervise kindlustusfond, kuhu patsient koguks maast madalast sääste, mida ta saaks kasutada ootamatult vajamineva hambaravikulu katmiseks.
«See eeldaks muidugi kolmepoolset lepingut, kus fondipidaja, tervishoiuteenuse osutaja ning patsient võtavad kohustusi tervise säilitamiseks. See aga eeldab juba tublisti ulatuslikumat mõtlemisviisi muutust,» lisas ta.
Allikas:
Tarbija24 – Tervis
Autor:
Marina Lohk