Paari aasta tagune Tartu Ülikooli ja Tervise Arengu Instituudi läbiviidud uurimus näitas, et kaks või enam korda peseb päevas hambaid 2/3 naistest ja 1/3 meestest, 15% meestest tunnistasid, et harjavad hambaid kas 1 kord päevas või ei pese üldse, naiste osakaal viimases osas oli väga väike – seega tuleks juurutada inimeste seas arusaama, et hammaste tervisele peab eelkõige ise olulist tähelepanu pöörama.
Peab meeles pidama, et puudulik suuhügieen on paljude probleemide tekkepõhjuseks – kahjustada saavad nii hambad, hammast ümbritsevad pehmed- kui ka kõvad koed ning inimese üldtervis. Terve hammas ei tähenda ainult seda, et hammast ei ole kunagi puuritud ning sealt puudub täidis ehk rahvakeeli plomm, vaid hammast ümbritsevad pehmed ja kõvad koed peavad samuti olema terved. Kui hammast ümbritsevas igemes või luus on aga põletik, mis on püsinud seal aastaid, võivad hambad muutuda liikuvaks ning kui õigel ajal jäävad sellised haiguslikud sümptomid diagnoosimata ning arsti juurde jõudmisega hilinetakse, võib juhtuda, et hammastest võib sootuks ilma jääda.
Meie hambaarstid on kaasanud patsiente mitmesse rahvusvahelisesse uuringusse, mis on aidanud kaasa hindamaks erinevate suuhügieenivahendite tõhusust hea suutervise seisukohalt. Sellise omapoolse panustamisega teadusesse ning arendades rahvusvahelist koostööd on meil võimalik ka endal midagi otseselt ära teha, aidates kaasa tõhusate suuhügieenivahendite väljatöötamisele. Samuti nüüd, kus on kaotatud hambaravihüvitis, siis patsientidele vastu tulles, oleme oma kliinikus kampaania korras üritanud vähemalt korra aastas pakkuda inimestele tasuta konsultatsiooni ja suutervise kontrollimise võimalust, mida ka paljud on usinalt kasutanud.
Rõõm on tõdeda, et üha enam on hakanud inimesed pöörama tähelepanu heale suutervisele – terveid hambaid hinnatakse ja väärtustatakse üha enam. Aina sagedamini on märgata suhtumist, kus patsiendid soovivad regulaarse hambaarsti külastusega ennetada võimalikke tekkivaid probleeme, kui et hiljem tagajärgedega tegeleda. Kuid siiski ei saa üheselt öelda, et eestlaste suutervis oleks kiita. Mõistetav on see, et osadel inimestel ei ole hambaraviks piisavalt ressursse, kuid siiski esineb tihti ka olukordi, kus patsiendi suhu vaadates on märgata, et suuhügieeni harjumused on kas valed või puudulikud.
Peaks meeles pidama järgnevaid nõuandeid hea suuhügieeni rakendamisel: hambaid tuleks harjata vähemalt 2 korda päevas – hommikul ja õhtul. Inimeste küsimusele, et kui kaua tuleb hambaid harjata on õige vastus, et täpselt niikaua, kuni hambad on puhtad. Keskmine aeg, mis võiks kuluda hammaste puhastamiseks on kuskil 2-3 minutit. Oma patsientidele olen soovitanud kasutada tehnikat, kus alustatakse ülalõua hammaste välispindade puhastamisest, seejärel puhastatakse ülalõua hammaste suulaepoolsed pinnad ning korratakse sama protseduuri alalõua hammastel. Sellisel juhul viiakse miinimumini risk, et mõned hambad jäävad kogemata puhastamata. Hambaharja peaks pesemise käigus hoidma umbes 45 kraadise nurga all, et harjased satuksid samuti igemevakku.
Hammaste harjamiseks oleks kõige mõistlikum kasutada „soft“ -märgistusega hambaharja, viimane ei kahjusta hambaemaili niivõrd kui tugevamate harjastega hambaharjad. Pidev tugevate harjastega harjamine võib viia hambakaelte kulumiseni või paljastumiseni, misjärel muutuvad hambad eriti tundlikuks happelistele toitudele kui ka temperatuurimuutustele. Hambahari peab igal inimesel olema isiklik, kas see on siis elektriline hambahari või mitte, ei mängi rolli. Peab rõhutama, et hambaharja liigist olulisem on õiged hügieenivõtted ning tehnika. Oluline on saada hambad pesemisprotseduuri käigus puhtaks. Kuna hambaharja harjastele kogunevad bakterid täpselt samamoodi kui hammastele, on väga oluline, et harja vahetataks iga 2-3 kuu tagant. Samuti sõltuvalt hammaste olukorrast, tuleb kasutada ka abivahendeid puhastamisel – nt hambaniit, hambavahehari või hambatikud.
Suuõõne tervise seisukohalt on eriti tähtis korralik suuhügieen, kus lisaks hammaste harjamisele kombineeritakse hügieeni efektiivsemaks saavutamiseks ka hambaniiti/linte kui ka suuloputusvedelikke. Vastav individuaalne hügieeniõpetus viiakse läbi koostöös hambaarstiga. Kindlasti tuleks külastada hambaarsti regulaarselt, saamaks adekvaatset infot suuõõne seisukorrast ning soovitusi suuhügieeni hoidmiseks.
Dr. Kristo Ivanov
Nordic Hambakliinikute peaarst
SA TÜK Stomatoloogia kliinik, arst-õppejõud hambaravi erialal
Tallinna Tervishoiukõrgkool, lektor