Nordic Hambakliinik vastuvõtt toimub südalinnas aadressil Laeva 2 (Navigatori maja) V korrusel. Kohtumiseni! 6232302

Suuhügieeni tähtusest

Kuigi meediast ja internetist on tänapäeval inimestele hammastega seonduv informatsioon hõlpsasti kättesaadav ning arstid teevad järjekindlalt vastuvõtul ennetustööd suu- ja hambahaiguste valdkonnas, puutuvad hambaarstid igapäeva töös siiski kokku endiselt väga paljude patsientidega, kellel suuõõne hügieenist teadmised on rahuldavad või ebapiisavad.

Vastuvõtul on tekkinud suuhügieenist patsiendiga vesteldes olukordi, kus patsient ütleb, et ta nt ei teadnudki, et hambaid tuleb pesta ka keele- ja suulaepoolselt pinnalt. Endiselt tuleb ette ka juhused, kus patsient, kes saabub vastuvõtule, on kindlalt veendunud, et hambakivi ei tohi eemaldada hammastelt, kuna vastasel juhul „kukuvad“ hambad suust välja. Või järgmise näitena, et hambakivi ei olegi vaja eemaldada, kuna see ei ole hammastele kahjulik – teadmata seejuures, et hambakivi on üks peamisi igemehaiguste ja hambakinnituskudesid haarava põletiku ehk parodontiidi põhjustajaid. Lihtsalt öeldes on hambakivi ladestunud bakterite mass hambapinnal, mille tagajärjel muutuvad igemed põletikuliseks ning hambakivi levides igeme alla, hakkab selle tagajärjel lõualuu hävinema ehk lihtsustatult öeldes luu hakkab põletiku eest nö ära jooksma. Eelnev olukord võib adekvaatse ja õigeaegse ravita päädida sellega, et ulatusliku luu hävinemise tagajärjel hakkavad hambad sellisel määral liikuma, et need tuleb kas eemaldada või tulevad need ise ära. Hilisem puuduolevate hammaste asendamine on aga paraku kulukas ettevõtmine.

Et kõike eelpooltoodut ennetada, on vajalik patsiendipoolne väga hea suuhügieen ning regulaarne hambaarsti külastus, kus viimane õigeaegselt võimalikele probleemsetele piirkondadele suus patsiendi tähelepanu juhib. Samuti on niimoodi võimalik suu- ja hambahaiguseid tuvastada võimalikult algstaadiumis, kus ravi on vähem radikaalne, rohkem efektiivne ning kahtlemata ka patsiendile tunduvalt odavam. Paljudele oma patsientidele, eriti just veel kahjustamata- või vähe kahjustunud hammaskonnaga noortele, olen südamele pannud, et hambaarsti regulaarne külastus võiks nende generatsiooni viia samale tasemele nagu nt USA-s, kellelt tänapäeva muu ühiskond igas eluvaldkonnas šnitti tahab võtta. Ehk et, patsient käib regulaarsetel kontrollvisiitidel hambaarsti juures, kus lõpuks on võimalik pääseda ainult nö profülaktilise visiidiga – hammaste puhastusega. Sest regulaarse hambaarsti juures käimisega nagu eelpoolgi mainitud, saame võimalikult vara jälile algavatele hambaaukudele ja igemepõletikule ning pöörates patsiendi tähelepanu nendele piirkondadele/probleemidele, on võimalik nt algavat hambakaariest (hambaauku) pelgalt korraliku hambapesuga peatada.

Kui tihti peab hambaid pesema? Milline on hammaste õige harjamistehnika? Millist hambaharja valida?

Hambaid tuleb harjata vähemalt 2 korda päevas, hommikul ja õhtul, 2 minuti vältel. Soovitatav vaheaeg söömise ja hambapesu vahel on u 30 min, kuna söömisel tekib suuõõnes happerünnak, mille tagajärjel hambaid kattev email on vastuvõtlik hambaharja mehaanilisele toimele ning vahetult pärast sööki hambaid pestes saab hambaemail kahjustatud. Kui selline vale harjumus on saanud rutiiniks tuleb sellest koheselt loobuda. Nõrgenenud ja kahjustatud emailiga hambad on vastuvõtlikumad hambaaukude tekkele, samuti võib lisanduda nö tundlike hammaste probleem.

Kui patsientidelt küsida, kaua nad hambaid harjavad, tuleb vastuseid nii poolest minutist kuni 10 minutini. Ajataju hambapesul võib aga paraku alt vedada. Seega olen soovitanud oma patsientidel, kes väidavad, et pesevad hambaid 2 minutit ning kasutavad pehmet hambaharja, kuid vaatamata sellele pole hambapinnad korralikult puhtad, võtta hambapesuks lausa kell kõrvale. Ning üllatunult on paljud tunnistanud, et see 2 minutit, kui aega võtta, tundub päris pikk ning ilmselgelt nad varem olid pesnud hambaid ettenähtust oluliselt lühemat aega.

Üle ega ümber ei saa me õigest harjamistehnikast. Kusagilt on jäänud paljudele inimestele väär arusaam, et hambaid tuleb pesta ringjate- või üles-alla liigutustega. Kui me nüüd lisame sellele valele tehnikale veel tugevate harjastega hambaharja, on tulemuseks aastate pärast hammastel kiilukujulised defektid, igemete taandumine, tundlikud hambad jne, sest selliste liigutustega me mehaaniliselt ise sunnime oma igemeid taanduma. Harjamiseks tuleb kasutada soft-märgistusega hambaharja ning harjamisliigutused peavad olema rakendatud eest-taha suunas, seejuures hoides hambaharja 45 kraadilise nurga all. Et ükski piirkond suus tähelepanuta ei jääks, tuleks harjamist alustada nt ülalõua hammaste tagumisest osast põsepoolselt pinnalt, liikudes üle terve hambakaare ning pärast pesta ülalõua hammaste seesmine- ehk suulaepoolne pind. Sama protseduuri korrata alalõuas. Ärge unustage pesta ka keelt (selleks on müügil spetsiaalsed keelekaabitsad), kuna keel oma anatoomiliste omaduste ja iseärasuste poolest on soodsaks kasvupinnaks bakteritele.

Kui küsida, kas eelistada elektrilist- või mitte-elektrilist hambaharja, peab inimene tegema oma valiku enda maitse-eelistustest lähtuvalt. Peamine on see, et lõpptulemus oleks laitmatu. Täiskasvanutel ja lastel kasutusel olevad hambaharjad erinevad harjapea pikkuse poolest. Samuti peab meeles pidama, et lapsel peab olema oma ISIKLIK hambahari.

Hambavahede puhastamine

Ühel hambaravi koolitusel käies tekkis olukord, kus teatud hambaravifirmat esindav inimene, kes pidas loengut suuhügieenivahenditest jäi kimpu minu küsimusega, millal ta soovitaks kasutada hambaniiti, kas enne või pärast hambapesu? Vastus kõlas: “See on maitse asi.“. Tegelikult nii see päris ei ole. Mõistlik on hambaniiti alati kasutada enne hambapesu, kuna sellisel juhul saavad hambavahedest eemaldatud toiduosakesed ning pärastise pesu jooksul pääsevad hambavaapa tugevdavad pastas sisalduvad fluoriidid kenasti ka hambavahedesse. Peab meeles pidama, et vaatamata erinevatele reklaamidele, mis lubavad, et hambaharja harjased puhastavad hambavahed, pole suudetud siiski sellist hambaharja veel leiutada, mis hambavahedesse pääseks. Sinna pääsemiseks tuleb kasutada siiski hambaniiti. Poelettidel ja apteekides on kättesaadavad nii hambaniidid kui ka hambalindid. Oma funktsioonilt nad ei erine ning ülesanne on mõlemal sama – puhastada hambavahesid.

Suuremate hambavahede kasutamiseks on olemas hambaorgid ja hambatikud. Viimastel on lihtne vahet teha. Hambaork on see, mida me näeme enamikes söögikohtades laual – ümmargune, otsast terav puutikk. Selle eesmärgiks on toidujäänuste eemaldamine üksikutest hambavahedest. Hambatikud on aga kolmnurkse läbilõikega plastmassist või puidust tikud, millega puhastatakse suuremaid hambavahesid katust. Samuti on kasutusel hambavaheharjad, mis meenutavad oma kujult väikest pudeliharja. Nende eesmärk on suuremate hambavahede puhastamine. Hambavaheharja kasutamine on sama lihtne nagu hambatikugi. Hambavaheharjaga puhastades toeta kämmal lõualuu vastu. Vahehari on õigesti hammaste vahel, kui tunned teiselt poolt keelega harja otsa. Harja liigutatakse hammaste vahel edasi-tagasi 4-5 korda nii, et hambavaheharja vahepeal hammaste vahest täielikult ei eemaldata.

Dr. Kristo Ivanov
Nordic Hambakliinikute peaarst
SA TÜK Stomatoloogia kliinik, arst-õppejõud hambaravi erialal
Tallinna Tervishoiukõrgkool, lektor

Meie sõbrad

Järelmaks

Esimesel aastal on intress 0%
Hind EUR
Sissemakse
Periood
Intress %
Tegemist on finantsteenusega. Enne laenuotsuse tegemist tutvuge põhjalikult laenutingimustega ning vajadusel konsulteerige spetsialistiga!