Nordic Hambakliinik vastuvõtt toimub südalinnas aadressil Laeva 2 (Navigatori maja) V korrusel. Kohtumiseni! 6232302

Hambakaaries on tänapäeval enimlevinud hambahaigus

Kõige sagedasem hambaarsti poole pöördumise põhjus on hambakaaries ning selle tüsistused. Rahvasuu kutsub hambakaariest lihtsalt hambaauguks.

Kuidas tekib hambakaaries?

Hambakaariese teket soodustavad süsivesikuterikas dieet ja bakteriterohke hambakatu kogunemine hammastel. Kaariese korral toimub hamba kõvakudede – hammast väljastpoolt katva kõva ja läikiva emaili ning selle all oleva dentiini – keemiline lahustumine. Seda kutsuvad esile happelised ained, mida toodavad suuõõne bakterid süsivesikute lagundamise käigus.

Kaariese teke algab katu kogunemisega hammastel. Tavaliselt koguneb katt just seal, kus ei toimu sülje abil hammaste iseeneslikku puhastumist. Sellised kohad on hammaste mälumispinnal olevad lohud, hambavahed ja igemeäärsed alad.

Emaili pindmisel kahjustumisel tekib hambale valkjas laik. Järgnevalt tekib emaili pinnale lohk, mis muutub järjest sügavamaks. Kaariese edasisel arengul ning tungimisel dentiini tekib pruunika või musta varjundiga hambaauk.

Aktiivne ja peetunud hambakaaries

Mitte iga algav hambakaariese kolle ei arene sügavaks hambaauguks ja mitte iga valkjas või tume täpp hambal ei ole aktiivne hambakaaries.

Kui hambakaaries piirdub emailiga, siis on võimalik  peatada selle edasist arengut. Selleks tuleks piirata hambakatu kogunemist kahjustunud emailil. Koldest jääb alles valkjas laik, mis võib hiljem sootuks kaduda emaili loomuliku kulumise tagajärjel või pruunikas täpp, mis võibki jääda hamba pinnale alles.

Kuidas saad Sina ennetada hambakaariese teket ?

Võitluses hambakaariesega ei piisa üksnes moodsatest ravivõtetest – väga oluline on ka kaariese tekke ennetamine.

Hammaste puhastamine

Regulaarne korrektne hammaste puhastamine vähendab oluliset hambakaariese esinemissagedust.

Hambaid tuleks puhastada kaks korda päevas kasutades hambaharja ja hambapastat. Hambaharja tuleks hoida hamba pikitelje suhtes umbes 45° nurga all. See võimaldab harjastel pääseda nii hammaste mälumispinnale, põse- ja keelepoolsetele pindadele kui igemepiirile.

Hambakaariese artikkel kuidas hambaid pesta

Õige hambaharja asend.

Harjamine peaks toimuma edasi tagasi liigutustega.Hambakaariese artikkel kuidas hambaid pesta

Hammaste harjamine edasi tagasi liigutustega.

Hambaharja valikul tuleb pöörata tähelepanu sellele, et harjased oleksid võimalikult pehmed. Tavaliselt on hambaharja pakendil olemas vastav markeering (Medium, Solf, Ultra Soft, jne). Jäigad harjased kulutavad tugeval harjamisel liigselt emaili. Olenemata kasutatavast hambaharjast tuleks pöörata tähelepanu hammaste harjamise tehnikale ja regulaarsusele. Kõige olulisem on see, et kõik hammaste pinnad saaksid pärast puhastust võimalikult katuvabaks.

Üks kord päevas tuleks lisaks hambaharjale kasutada ka hambaniiti. Hambaniidiga on võimalik eemaldada hambakatt hambavahedest, kuhu hambahari ei pääse. Hambaniiti tuleks kasutada enne hammaste harjamist, sest niiviisi pääsevad hambapastas sisalduvad remineraliseerivad ained takistamatult hambavahedesse.

Hambapasta valikul tuleks veenduda, et see sisaldab ainet, mis soodustab hambaemaili remineralisatsiooni. Tuntuimad remineraliseeriva toimega ühendid on fluoriidid. Tänaseks päevaks on fluoriidega hambapastade soodne toime hammastele leidnud laialdast tunnustust hambaarstiteaduses ning seda on tõestatud mitmes mahukas uuringus. Lisaks fluoriididele on ka muid aineid, millel on emaili remineraliseerivad omadused, näiteks kaltsiumfosfaat-kaseiinfosfopeptiid ja trikaltsiumfosfaat.

Toitumisharjumused

Süsivesikud on peamised toitained, mis soodustavad hambakaariese teket. Näiteks inimestel, kellel on kaasasündinud fruktoosi ja sahharoosi talumatus, mistõttu nad ei tarvita neid süsivesikuid esineb palju vähem hambakaariest kui neil, kes neid süsivesikuid tarvitavad.

Tänapäeval arvatakse, et suurimat rolli mängib süsivesikute manustamise sagedus. Seega tuleks tarvitada süsivesikuid vaid suuremate söögikordade ajal ning vältida näksimist söögikordade vahel. Süsivesikuid sisaldab ka enamik karastusjooke, mistõttu on hammaste tervise seisukohalt parim jook vesi.

Mitte kõik süsivesikud ei ole hammastele kahjulikud.  Näiteks kasesuhkur ehk ksülitool, mis on kevadise kasemahla üks komponent, pärsib kahjulike bakterite kasvu suuõõnes. Ksülitooli lisatakse magustajana närimiskummidesse, imemiskommidesse ja muudesse toiduainetesse.

Regulaarne kontroll hambaarsti juures

Hambaarsti tuleks külastada kaks korda aastas. Niiviisi on võimalik märgata varakult algavat hambakaariest ning vältida suuremate kahjustuste teket. Samuti saab patsient jooksvalt tagasisidet oma suuhügieeni kohta: hambaarst juhib tähelepanu neile piirkondadele, kus hambakatu kogunemine on suurem ning mille puhastamisel tuleks olla hoolikam. Vajadusel võib hambaarst teha ka nn professionaalset katu eemaldamist kasutades spetsiaalseid instrumente, mida enamikul inimestest kodustes tingimustes ei ole. 

Dr. Jaroslav Skrut
Nordic Hambakliinik hambaarst, restauratiivse hambaravi eriarsti kutse omandamisel (endodontia)

Meie sõbrad

Järelmaks

Esimesel aastal on intress 0%
Hind EUR
Sissemakse
Periood
Intress %
Tegemist on finantsteenusega. Enne laenuotsuse tegemist tutvuge põhjalikult laenutingimustega ning vajadusel konsulteerige spetsialistiga!