Nordic Hambakliinik vastuvõtt toimub südalinnas aadressil Laeva 2 (Navigatori maja) V korrusel. Kohtumiseni! 6232302

Enim levinud küsimused tarkusehammaste kohta

Tihti kohtuvad hambaarstid ja suukirurgid oma igapäevapraktikas patsientidega, kel on meditsiiniline näidustus tarkusehammaste eemaldamiseks..

Usun, et kellelegi meist ei ole võõras olukord, kus patsient teeb suured silmad ning küsib, miks on vajalik neid hambaid eemaldada, kui viimased ei ole endast üldse märku andnud. Internetifoorumitest võib lugeda, et mõne patsiendi meelest soovivad arstid seda teha lihtsalt n-ö rahateenimise eesmärgil. Selle artikli eesmärk on anda veel kord laiemale lugejaskonnale ülevaade tarkusehammastest, nende poolt tekitatavatest terviseriskidest, eemaldamise vajalikkusest ja protseduuri lühikirjeldusest. Artikkel on mõeldud informatiivseks kirjatükiks nii patsiendile kui ka kolleegile.

Tarkusehambad

Mis on tarkusehambad?

Täiskasvanutel on kuni 32 hammast. Tarkusehambad lõikuvad suhu kõige hiljem hambakaare viimasteks hammasteks ehk kolmandateks purihammasteks. Suhulõikumise aeg on enamasti 16–25 aasta vanuselt. Tõenäosus, et tarkusehambad pärast 25. eluaastat ise suhu lõikuvad, on väike, kuid siiski olemas. Enamikul inimestest on neli tarkusehammast. Samas võivad tarkusehambad kas üldse puududa või osaliselt puududa, vahel harva võib neid suus olla ka rohkem kui neli.

Milliseid probleeme võivad tarkusehambad põhjustada?

Rohkem kui ühtegi teist hammast ohustab tarkusehammast ruumipuudus. 84 protsendil 20aastastest inimestest on alumised tarkusehambad peetunud ehk retineerunud. See tähendab, et tarkusehammas on kaetud kas osaliselt või täielikult luu ja limaskestaga ning hambad ei saavuta normaalset positsiooni ega funktsiooni. Enim probleeme tekitavad alalõua tarkusehambad, mis on osaliselt lõikunud, kuid samalaadseid vaevusi võivad tekitada ka ülalõuas asuvad tarkusehambad. Raskendatud suhulõikumisega võib kaasneda tarkusehammast ümbritsevate kudede põletik. Lihtsalt öeldes on see tingitud toiduosakeste ning mikroobide sattumisest osaliselt lõikunud hamba ja seda katva limaskesta vahele, kuhu hambaharjaga pole võimalik hästi puhastama pääseda. Nii hakkavad toiduosakesed seal lagunema ning tekibki hambakrooni ümbritsevate kudede põletik ehk perikoroniit, mille tunnusteks on punetus hamba igeme piirkonnas ning turse ja valu. Valu võib esineda ka neelamisel või kiirguda vastavale näopoolele. Esineda võib ka suuavamistakistus ja mädaeritus igemetaskust. Suus on paha maitse ja ebameeldiv lõhn. Suurenevad ka regionaarsed lümfisõlmed ning võib tekkida kehatemperatuuri tõus. Selliste nähtude ilmnemisel tuleks kindlasti pöörduda hambaarsti või suukirurgi vastuvõtule. Peetunud tarkusehambad võivad kahjustada ka naaberhambaid, avaldades neile survet ning põhjustades hammaste asendimuutuseid. Samas võivad suhu mittetäielikult mahtuvad tarkusehambad avaldada survet ka närvile või närvilõpmetele, mistõttu tekib närvikahjustusest tingitud valu, harvematel juhtudel võib kaasneda tundlikkuse häire.

Raskendatud hügieensoodustab ka kaariesekahjustuse teket

Mõningatel juhtudel ei pruugi peetunud tarkusehambad endast kuidagi märku anda ning need avastatakse alles röntgenülesvõttel. Ka siis peab selleks valmis olema, et arst võib pidada neid vajalikuks eemaldada, kui röntgenil esineb hambapeetusest tingitud patoloogilisi muutuseid ümbritsevas luus või naaberhammastes. Ka osaliselt või täielikult lõikumata tarkusehambad võivad suurendada riski tsüsti või kasvaja tekkeks selles piirkonnas (vt fotosid.)

Millistel juhtudel tuleks tarkusehambad kindlasti eemaldada?

Tarkusehambad tuleb eemaldada siis, kui need ei mahu korralikult suhu ning sellest tingitult tekivad korduvad põletikud hammast ümbritsevates kudedes. Kindlasti tuleb eemaldada ka kaariesekahjustusega tarkusehambad. Kui patsiendil on suus kõik hambad olemas, ei ole tänapäeval tarkusehammaste ravi näidustatud, sest kord juba kaariesest haaratud tarkusehambad viitavad sellele, et hambaharjaga neid korralikult nagunii puhastama ei pääse – suure tõenäosusega tuleb hammas varem või hiljem eemaldada. Ka täidisega hammas on tunduvalt nõrgem ning eemaldamise korral rakendatavale jõule enam vastu ei pea. Suure tõenäosusega hammas murdub ning olukord on raskem nii patsiendile kui ka arstile. Kasulik on meeles pidada, et tarkusehammaste kasvades muutuvad nende juured pikemaks ning luukude tihedamaks. Seega – mida vanem on inimene, seda raskem on hammast eemaldada. Kui patsient on üle 35 aasta vana ning lõualuus peetunud hammas ei põhjusta mingeid kaebusi ja röntgenoloogiliselt on see igast küljest ümbritsetud luuga, siis selline hammas eemaldamist ei nõua. Soovitatav on ambulatoorne jälgimine ühe-kahe aasta tagant. Optimaalne aeg on lasta tarkusehambad eemaldada 18.–25. eluaastal. Mõningatel juhtudel võib arst pidada vajalikuks tarkusehambaid mitte eemaldada. Näiteks kui eespoolt hambad puuduvad ning tarkusehambaid saab kasutada proteetilistel töödel tugihammastena. Ka viimasel juhul on esmatähtis ligipääsetavus tarkusehammastele korrektse hügieeni tagamiseks ning nende tervise säilitamiseks. Samuti ei ole näidustatud täielikult suhulõikunud, tervete ja hea ligipääsetavusega tarkusehammaste eemaldamine. Tarkusehammaste eemaldamise vajalikkuse määrab arst, kes sõltuvalt patsiendi hammaste ja lõualuude anatoomiast räägib vastuvõtul ka eemaldamise ajal tekkida võivatest komplikatsioonidest.

Kuidas toimub tarkusehamba eemaldamine?

Esmalt hinnatakse röntgenilt hambakrooni ja -juurte kuju ning viimaste asetsemist ülalõuas põskkoopa ja alalõuas alalõuanärvi suhtes. Hamba eemaldamise tehnika sõltub sellest, kas tarkusehammas on suhu lõikunud täielikult või osaliselt. Kui hammas on suhu lõikunud täielikult, ei erine see mistahes hamba eemaldamisest. Visiidi alguses tehakse tuimastav süst ning hammas eemaldatakse. Kui hammas ei ole aga täielikult lõikunud, lõigatakse teda kattev ige lahti ning tehakse puuriga ruumi hamba eemaldamiseks. Visiidi lõpus tehakse haavale õmblused ning arst määrab antibiootikumravi vajalikkuse ja annab nõu koduseks hoolduseks. Komplitseeritumatel juhtudel suunatakse patsient näo-lõualuukirurgi vastuvõtule. Tarkusehambad ja nendega seotud probleemid vajavad oma anatoomilise asendi tõttu tõsist suhtumist ja kindlasti on raskematel juhtudel soovitatav pöörduda konsultatsiooniks näolõualuukirurgi poole. Eestis on kaks näolõualuukirurgia keskust, üks Tallinnas ja teine Tartus. Konsultatsioonile pöördumiseks on vajalik saatekiri hambaarstilt või perearstilt ja eelregistreerimine. Esmaabi korras saab pöörduda tööpäeviti vastuvõtuaegadel polikliinikutes asuvatesse suukirurgia osakondadesse. Kolleegile meelespeaks! Hamba operatiivseks eemaldamiseks on vaja eraldi operatsiooniaega – reeglina toimub esmasel visiidil kirurgi vastuvõtul ainult patsiendi konsultatsioon, vaatlus ja ortopantomogrammi hindamine. Seejärel määrab kirurg patsiendile operatsiooniaja. Esmalt tasuks alati võtta ühendust suunatava raviasutusega, et konsulteerida operatsiooni ootejärjekorra pikkuse osas. TÜ stomatoloogia kliiniku suukirurgia osakonnas on see 1,5–2 aastat, seega tuleks võimalusel vältida olukorda, kus patsient suunatakse näiteks Ida-Virumaalt tarkusehamba operatsioonile saatekirjaga ning patsient eeldab, et hammas eemaldatakse kohe samal visiidil.

Dr. Kristo Ivanov
Nordic Hambakliinikute peaarst,
Tartu Ülikooli suurkirugia osakonna arst-õppejõud,
Tallinna Tervishoiukõrgkooli lektor

Meie sõbrad

Järelmaks

Esimesel aastal on intress 0%
Hind EUR
Sissemakse
Periood
Intress %
Tegemist on finantsteenusega. Enne laenuotsuse tegemist tutvuge põhjalikult laenutingimustega ning vajadusel konsulteerige spetsialistiga!